Iga mõte vajab oma pesa, iga idee kirjapanekut. Mõnikord piisab vaid tsitaatidest, et leida SEE mõte, mille juurde püsima jääda; mõnikord läheb vaja pikemat analüüsi.
Mõtted tulevad meie endi seest, enamasti ajendatuna mingitest sündmustest, läbielatud hetkedest. Unenäod võiksid ka mõtted olla :)
Minu arvates on peamine end ümbritsev ruum täita südamelähedasega; leida detaile, kuid samas näha ka üldpilti; märgata head ning kutsuda see endaga kaasa..
iga libastumine on õppetund ja sellest ei tohi mööda vaadata..
kuid mis peamine, ainult sisemine hääl teab meie tegelikke tundeid ja soove.