E-hääletamine
Nüüd siis ka mõned minupoolsed tillukesed kommentaarid.
Kõlama jäi Ivar Tallo esitatud mõte, et ühiskonnana oleme palju vähem informeeritud, kui arvame. Yes, indeed. Aga kelle probleem see on? Kohati jäi esinejatest mulje, et e-hääletamise süsteem on loodud ja nüüd peaksid inimesed seda ka kasutama (I. Tallo tõi võrdluseks e-tuludeklaratsiooni). Ma päris samal seisukohal ei ole. Kuigi ühel-kahel osal ühiskonnast on süsteemiga tutvumine kiirem ja valutum kui teistel ning seega õpitakse seda kasutama lühikese ajavahemiku vältel, siis teistel osadel (just vanemaealistel) kulub õppimiseks kauem aega. Kes õpetab? Internetist saadavad juhised vist.
Ja nagu mainis Ülle Madise, siis on e-hääletamine suunatud neile kahele grupile, kes pigem hääletaksid Internetis või teeksid seda kindlasti. Põhimõttelisi mitte-valijaid saab minna püüdma alles siis kui nad üldse soovivad kellelegi oma häält anda (mis juhtub kunagi määramatus tulevikus).
Teine mure oli valimiste vaatlemisega, mis kinnitab hääletamise õiguslikkust ja turvalisust jms. Jonathan Stonestreet'i esinemisest jäi samuti kõlama üks tilluke mõte-küsimus. E-hääletamine peaks ju olema sama turvaline ja usaldusväärne kui valimisjaoskondades. Aga mis saab siis kui süsteem ütleb üles?
Eestis 2005. aastal toimunud valimistel kasutas e-hääletamist 9317 inimest (1,8% kõikidest hääletajatest), kusjuures nende häälte hulgas oli 364 muudetud(!) häält. Viimast fakti ma ei kommenteerigi.
Aga üldiselt on tore, et selline võimalus on loodud ja seda tahetakse kasutada. Veel toredam kui süsteemi arendataks ning rahvusvahelisel tasandil veidi ka ühtlustataks (annaks võrdlusvõimaluse).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar