teisipäev, november 28, 2006

Eile õhtul näitas sõber ETV dokfilmi Sauve qui peut... les poulets (Prantsuse 2006) ehk siis eesti keelde tõlgituna - Päästke tibud.
Filmis oli juttu kanalihast. Nimelt:
Maailmas süüakse iga päev peaaegu 160 000 tonni kanaliha, mistõttu turgudel käib äge võitlus. Suured agrotööstusfirmad tõrjuvad väikepõllumehi ja löögi alla on sattunud üks inimese põhiõigusi - ise endale toitu kasvatada. Arengumaad püüavad ette jõuda traditsioonilistest tootjatest nagu ameeriklased ja eurooplased. Suurtootmisele on kanaliha samasugune kaup nagu rehvid jm., mille arendamisel pööratakse peatähelepanu kasumile. (Postimehe telekavast)

Hetkel polegi minu jaoks eriti oluline filmi teema, kuivõrd üks pisike seik, mis filmi vaatamise ajal silma hakkas (kuigi tunnistan, et üldjoontes on kajastatav teema üpriski valuline - kui juhtud olema väiketalumees, kellel kanalas ainult 2000-3000 kana/tibu).
Aga siis asjast:

Parajasti rääkis üks Tai parlamendi liige sellest, kuidas Tai suurel linnuliha tootjal PC-l (ei mäleta kuidas see lahtikirjutatult on) on parlamendis ja valituses käpp sees ning enamasti eelistatakse seda ettevõtet, samas kui väikeettevõtetel pole lähitulevikus lootustki kanda kinnitada ning kõik on nende jaoks paha-paha kui mehe selja taga teleriekraanil näidati, kuidas Iraagi (endine) suur juht ja liider Saddam Hussein viidi kas kohtu protsessile või sealt ära.
Küllap oli see kokkusattumus.

Kommentaare ei ole: