Kui päike paistab...

Üle pika aja oli täna suurepärane hommik. Selge, puhas, karge. Tuba oli valgust täis ning enesetunne väga viis, kuigi ees oli 7-tunnine tööpäev.
Mulle meeldivad rahulikud hommikud. Kui ei pea kiirustama, aga ometi on teada, mis juhtuma hakkab. Loob sooja ja turvalise tunde. Uksest välja astudes ei löö esimesena näkku külm tuulepahvakas, vaid hoopis soe päike ning vanapaaril kõrvaltrepikojast on ka hoopis jõudsam samm.

Täna oli selline päev, mil Jimit võis lõpmatuseni kuulata ning ikka mõjus ta värskelt.
Koguaeg tahaks naeratada-naeratada-naeratada, jagada hetki kallite inimestega ja juua ära mitmeid liitreid kuuma teed.

Peaks Ugalasse minema. Vahelduseks pealinna über-teatritele.