Hommikud

Kui laupäeva-pühapäeva hommikuti saab kodus kaua magada ning kedagi kõrval vaatamas ei ole, kujunevad neist enamasti välja zombihommikud. Tegutsen enamasti rutiini ajel ning hiljem täpselt ei mäleta kuidas või mis. Pika une sündroom ;o) Aga uni on hea ja sellele ei saa ju 'ei' öelda, eriti kui värske õhk, mõnus voodi ning vaikus asja soodustavad.

Täna on Esko 25. sünnipäev. Helistasin ja soovisin pidulikult õnne ja edu järgnevaks elu kolmveerandiks. Loodetavasti ei sõnunud ma miskit ära :P Sünnipäevad on nii toredad *ohkab*

Aga et jutus oleks miskit põnevamat ka, siis allpool tuleb katkend Karl Shaw raamatust "Võimuhullus!". Minu fantaasia hakkas igatahes tööle..

"Jossif Stalin oli väikest kasvu ja väärarenenud kehaga, tal oli sünnist saadik vasakul jalal lestalised varbad ja näol rõugearmid. Kremli kunstnikke oli hoiatatud, et nad maaliksid paremat näopoolt, kus oli vähem arme. Teda vaevas alati ka lühike kasv, mistõttu ta kandis platvormtaldadega kingi, et paista välja pikemana. Stalin oli ahelsuitsetaja, portreedel aga kujutati teda sageli piibuga, mida ta hoidis vasaku käe sõrmede vahel. Tema imago juurde lahutamatult kuuluv piip oli tegelikult rekvisiit, mis varjas veel ühte kehalist puuet: lapsena oli ta jäänud hobuvankri alla, mille tagajärjel tema vigastustega kaasnes sepitseemia, ja ta vasak käsivars jäi püsivalt kõverdatuks."