RR, 13.02
Istun viienda korruse lugemissaalis ja võitlen unega, mis ründab siis kui pikemalt peatun raamatu Knowledge Management: Social, Cultural and Theoretical Perspectives tutvustuse tõlkimisel.
Täna on lugejad üllatavalt palju ning suur osa neist töötab nii arvuti kui raamatutega. Mul on hea meel, sest inimesed õpivad, saavad targemaks ja muutuvad ehk seeläbi veel paremaks.
Kuid jah, täna võitlen ma unega. Keskendumisvõime on null ning juhe hästi-hästi pikk. Lubasin endale (vaikimisi), et pärast tööd lähen koju ning tõmbun oma voodisse kerra ning magan hea une, pärast seda peaks ju parem hakkama.
Esialgne vaimustus kohvist on taandumas ning nüüd eelistan pigem teed (meega, sidruniviil ei teeks ka paha), äärmisel juhul on kakao aktsepteeritav (aga mul pole kodus kakaopulbrit).
Laupäeval pean raamatukokku tagastama Dali "Geeniuse päeviku", aga ma pole seda veel rohkem kui 30 lehekülge lugenud. Tundub olevat hea raamat, aga pole aega, et lugeda. Või siis - aega on, aga mina olen viitsimatu.
Hea on see. et tööpäeva lõpuni on jäänud vähem kui kolm tundi. Ning varsti on needki möödas.
Pean uuesti õppima kirjutama. Kasvõi oma väikeste värvilaikudega päevadest või sellest, kuidas tundsin suurt samastumist ühe peategelasega Gert Helbemäe raamatust.
Ma pole juba 4 aastat ühtki esseed kirjutanud. Kaua võib :d
Täna on lugejad üllatavalt palju ning suur osa neist töötab nii arvuti kui raamatutega. Mul on hea meel, sest inimesed õpivad, saavad targemaks ja muutuvad ehk seeläbi veel paremaks.
Kuid jah, täna võitlen ma unega. Keskendumisvõime on null ning juhe hästi-hästi pikk. Lubasin endale (vaikimisi), et pärast tööd lähen koju ning tõmbun oma voodisse kerra ning magan hea une, pärast seda peaks ju parem hakkama.
Esialgne vaimustus kohvist on taandumas ning nüüd eelistan pigem teed (meega, sidruniviil ei teeks ka paha), äärmisel juhul on kakao aktsepteeritav (aga mul pole kodus kakaopulbrit).
Laupäeval pean raamatukokku tagastama Dali "Geeniuse päeviku", aga ma pole seda veel rohkem kui 30 lehekülge lugenud. Tundub olevat hea raamat, aga pole aega, et lugeda. Või siis - aega on, aga mina olen viitsimatu.
Hea on see. et tööpäeva lõpuni on jäänud vähem kui kolm tundi. Ning varsti on needki möödas.
Pean uuesti õppima kirjutama. Kasvõi oma väikeste värvilaikudega päevadest või sellest, kuidas tundsin suurt samastumist ühe peategelasega Gert Helbemäe raamatust.
Ma pole juba 4 aastat ühtki esseed kirjutanud. Kaua võib :d
3 kommentaari:
Esseede all pead silmas neid, mida kooli ei pea esitama? :P
Sellisel juhul edestan Sind ühega.
Ma pean silmas, et ma pole 4 aastat üleüldse ühtki esseed kirjutanud - ei kooli jaoks ega sahtlisse. Desperate, eh?!
mul on mitu aastat kest loominguline kramp ... a ma usun et kui sest välja tulen, olen parem kui kunagi varem ;)
Postita kommentaar