Tähtis päev

Täna oli siis nimelt täiesti kogemata SEE päev.
Nimelt võtsin ette suurema sagimise ja elupaiga muutuse. Ehh, päris korterit või linnaosa ei vahetanud. Aga tunne on täiesti sama. Nimelt kruvisin lahti ühe suurema vana kapi, mis juba nii mõned aastad on plaanis olnud likvideerida. Raskusi tuli ette küllaldaselt, sest mu tööriistade kollektsioon pole paraku eriti märkimisväärne. Aga olukorras, kus muu ei aita, tuleb appi võtta jõud.
Tehtud sai. Ja nüüd on kohe ruumi/õhku rohkem. Just nii nagu mulle meeldib. Liigne mööbli kokku vedamine on mõttetu raiskamine, sest (tähtis juba-ammu-teada koht!) mida rohkem on kapipinda, seda rohkem asju inimesed endale muretsevad. Ja mida rohkem asju muretsetakse, seda rohkem uut kapipinda vaja läheb. Nii on.
Teine suur (ja geniaalne!) lahendus oli kaelakeede paigutamine viisil, mis aitab neid hõlpsalt leida ega aja omavahel sassi. Kes tuleb, see näeb. (Ja võimalik, et pettub, et ei leia eest vinget aparaati, millel tulukesed vilguvad ja mis häält teeb)

Nüüd mõtlen, et unenäod on täna öösel vist eriti magusad. Nagu headel päevadel ikka ;o)