Väike päike pühapäevas
Üldjuhul on sõidud ühistranspordis enese tolerantsuse proovilepanekud - kannatada tuleb kaasinimeste juttu, köhimisi, mõttetut sebimist ja telefonihelinaid. Mõnikord lihtsalt tekib tahtmine karjuda. Nagu tänagi (kuigi erilist põhjust polnudki) - üks vanem naisterahvas, kes minu kõrval istus pöördus korraga enda kõrval seisva (hääle järgi sama vana) naisterahva poole, kui viimase kott oli teda korra riivanud, sõnadega, et "minge istuge sinna [tõenäoliselt viidates mõne istekoha poole], mis te kõigute siin". Tere talv! Kui piletiraha on makstud siis pole ju kaasreisjatel õigust õpetama tulla, kui käituda viisakalt.. või mis? Sellised 60-ndates tädid on ikka paras peavalu - muudkui õpetavad ja õpetavad. Ja nii sünnivad ka õudusjutud "kurjast ämmast". Paraku.
Kuid päevale pani meeldiva punkti koju jõudmine. Kui välisukseni jõudsin, väljusid majast 3 noort poissi ning üks, nähes, et ma siseneda soovin, jooksis kiiruga tagasi ja avas mulle ukse. Kasvatus! Ma muidugi ka tänasin teda (loomulik!). Kahjuks tuli jälle tõdeda, et tegemist oli slaavi päritolu noorhärraga.
Millal varem on tuim eesti mees võõrale naisterahvale ukse avanud?
Et siis jah.. Päike!
2 kommentaari:
huvitav, minu arust on slaavlased meite maal need suurimad matsid üldse. Ma olen juhuslikult ühes kvartiiras neljaga koos, kogemused lisaks 18a lasnamäel elamisest :)
Ja seda on nüüd küll õudne mõelda, et sellised mutikesed tõepoolest mõnede jaoks ämmad on. Hõkk.
Täiesti müstiline. :)
Ma ei väida, et KÕIK slaavlased kukupaid oleksid, aga.. kui pole nendega eriti kogemust kuskil baaris "mõtteid" vahetada või tänaval keset ööd maid jagada, siis ei oska ainult halba mõeldagi.
Lasnamäel on olnud paraku nii, et teed on juhatanud need, kes vähe keelt mõistavad, kuid see-eest palju teavad ning jah.. ukseavamised.
Kahtlemata leidub ka palju toredaid eesti soost poisse, kes viisakaks olemist loomulikuks peavad ja seda päevast-päeva harrastavad. Aga neid ei ole miskipärast siiski väga näha olnud.. või ei märkagi enam? ;o)
Postita kommentaar