Ekstreemsport
Aira Tammemäe kiitis tänases Suvereporteris nö surmaharjutust (matusetseremoonia + haudalaskmine). Tere talv.
Inimesed vist ei saa tõesti surmast eriti hästi aru.
IMHO on see lõplik ning tuleb omal ajal. Selliste asjadega ei mängita (harjutata).
Mis siis kui inimene annab 'erutusest' otsad? Õnnetu õnnetus.
Pankurid võiksid siiski langevarjuhüpete juurde jääda. :o)
2 kommentaari:
tänapäevases maailmas pole surm liialt lõplik.. sinujaoks on küll vsjo, aga lähikondlased (näiteks käendajad) hakkavad tagasi maksma sinu laene, siis on hulgi juriidilisi asju jne..
pealegi, matusetseremoonia on kaaslastele oluline. kõik peab olema ilus ja viisakas (noh, sülti ja viina peaks ka olema), et inimesed saaksid võimalusel ahhetades öelda: 'jah, talle oleks see meeldinud!'
ja kui keegi surmaharjutuse ajal vedru välja peaks viskama, siis saab alati lohutada end sellega, et päris matustel oleks ta seda niikuinii teinud ja praegu, sellist asjade kulgu arvestades, päästsime me matused ebameeldivast stseenist ;)
Aga see siiski ei ole ju pärismatus (kuigi võib traagiliseks kujuneda).
Muidugi rääkis pr. Tammemäe ka sellest kuidas 2-meetrise mullakihi all (kui juba ussid söövad ja hapnik saab otsa) lõpuks võimas power sisse tuleb ning inimene Uma Thurmanit (ehk siis Pruuti) saab mängida. Eee.. aga kui powerit ei tule? Aga ära ka ei sure.. kas inimene on siis luuser?
Ma arvan siiski et matused ei ole niiväga naljaasi. Sest selle taga on kurvad sündmused, mis on enne matusetalitust juhtunud, mitte selle ajal või järel.
Siit tekkis juba uus küsimus ka, et kuivarsti hakatakse pakkuma tuhastamis-harjutust?
Postita kommentaar