Kunst rahva sekka..

19. märtsil (2006) kirjutasin alljärgnevat:

"Täna KUMUs käies sain muidugi kultuurišoki - kunstivallas. Kuigi KUMU on vaja ja see on ilus hoone ja ma soovitan kõigil sealt läbi käia, siis... Ma olen negatiivselt üllatunud kui palju on kunstis naise keha ekspluateeritud (stiilis - õhtul leidsin naise, öö koos, hommikul maalisin, siis uksest välja). See on ju natuke inimkaubandusega samaväärne, sest tihtipeale saab kunstnik maalidest tulu (ja maalid müüvad, sest naise keha ju müüb)."

Täna käisin taas kord seda "Eesti imet" vaatamas - Hansapanga suuremeelsusest ja sõprade kutsest tingituna. Arvamus pole aja jooksul muutunud. Lisandusid ainult uued küsimused:
1. Kas iga Eestisse sõitev ja selle riigi vastu huvi tundev turist võiks küsida (mõttes) lennujaamast mööda tartu maanteed tulles ja KUMU viita nähes, et "wtf is KUMU?"?
2. Suurepärase arhitektuurilise lahenduse juures tahaks küsida, et milline on invaliidide või lastevankrites laste juurdepääs kunstile? Kas peaaegu olematu lifti- ja wc-süsteem vastab ikka nõudlusele? Miks peavad lapsevanemad KUMUsse minnes lapsevankreid süles tassima? (Viimase küsimuse vastus on, et: sest et KUMU arhitekt mõtles ainult treppidele)
3. Kas sellest rahast, mis KUMU valmimiseks kulus ei jätkunud enam korraliku siselahenduse teostamiseks (seekord tundus ruumipaigutus olevat eriti ebaratsionaalne)?

Siiski on heameel, et tänu Hansapangale (kes sai nüüd ka kõvasti reklaami) said KUMU külastada ka need, kes poleks sinna minekule lähitulevikus mõtelnudki. Väärt asi ju. Kuigi vahepeal aknapilust vaadates võis küll näha kuidas tohutu järjekord lookles KUMU peauksest (Lasnamäe pool) üles treppideni..

PS! Leidsime Andresega, et hr. E. Wiiralt oli pervert.. :o)
PPS! Minu vaieldamatuks lemmikteoseks KUMUs jääb Johann Köleri "Lorelei needmine munkade poolt"