pühapäev, oktoober 15, 2006

Beautiful Minds-A Voyage Into The Brain, Saksa 2005

Mulle aju kui organ ei meeldi. Antipaatia sai alguse kunagi varasemas nooruses (nagu enamike sedalaadi nähtustega). Bioloogiatunnis oli aju õppimine täielik piin. Ka nüüd on enamasti süda pahaks läinud kui väga kaua pean seda ülimalt olulist organit vaatama.
Aga täna oli väike erand. Mõned hetked, mil pealkirjas toodud filmis aju näidati olid täitsa okei. Ning teema iseenesest väga põnev. Nimelt:

"21. sajandil on teadlased hakanud uurima inimaju mõtlemisprotsessi. On suur ime, et see isevärki asi meie peas üldse töötab. Kuid mõned imed tulevad ilmsiks alles siis, kui midagi läheb viltu. Maailmas on üks rühm inimesi, kes ilmutavad hämmastavaid, peaaegu üleinimlikke võimeid. Ühed neist on autistid - nad jäävad argitoimetustega hätta, kuid suudavad opereerida meeletult suurte arvudega või hakata üleöö klaverit mängima." (ETV)

Tõepoolest on hämmastav näha, kuidas keegi võtab ruutjuuri lihtsalt meelelahutuseks (mina teen sama näiteks ristsõnadega) või igavledes korrutab omavahel algarve.
Äge! On kaks meest, kelle aju on sõna-otseses mõttes kõvaketas, kuhu fakte jäädvustatakse ning erilisem veel seegi, et nad suudavad jäädvustatut ka leida (võrdluseks Interneti otsimootor). Üks neist teab kõike jalgpallis toimunud mängude kohta - kes lõi, palju oli seis, millal toimus, kus jne. Teine härrasmees on tuntust kogunud kui inspiratsiooniallikas filmile Rain Man (1988). Ta suudab korraga lugeda kahte lehekülge ning samal ajal loetut ka meelde jätta. Nii, et kui hiljem küsida, oskab ta hetkega vastata. Samuti on ta osav kuupäevades orienteerumises. Sünniaja järgi oskab öelda, mis nädalapäev see oli, milline on sel aastal ning aastal ... (täida lünk).

Nad on ju geeniused! Ja geeniused ei pea alati olema hullud. Mõned on ka autistid.
Aga ma kujutan ette, et veel 200 aastat tagasi oleks neid tsirkuses rahvale näidatud. Sama suhtumist võis tegelikult kohata ühe "kõndiva entsüklopeedia" lapsepõlves, kui arst teatas lapsevanematele, et nende laps on taandareng ning parem oleks ta kohe kuskile "unustada". Hea, et nii ei läinud.

Ja nagu ikka sattusin seda dokumentaali vaatama juhuslikult :o)

Kommentaare ei ole: