Ralph

Kirjalike tööde jms on vähemalt minu puhul küll nii, et kui midagi öelda pole, siis teksti ka eriti ei tule. Aga kui juba hakkab tekkima mõte ning sellele vormub ümber oma arvamus, siis võib korraga üsna palju kirjutada. Nii ka seminaritööga. Laupäeval logelesin üsna niisama, veidi korrigeerisin ainult nimestikku (jätkasin pühapäeva hommikul). Õhtul, pärast klassikalise Ärapanija vaatamist hakkas mõttelõng jooksma ning hoobilt ilmus ekraanile kaks lehekülge teksti. Areng missugune.

See-eest öö vastu pühapäeva oli natuke televisiooniline. Arvuti ees ei suutnud enam olla, aga und ka polnud. Raamatuid olen viimasel ajal vältinud (neile saab pühenduda siis kui SEE asi valmis saab). Klõpsisin kanaleid kuni sattusin nägema Ralph Fiennes'i filmis Spider.

Fiennes on minu jaoks väga keeruline näitleja.
Ühest küljest ma tunnistan, et ta on VÄGA hea näitleja, teisest küljest ei meeldi ta mulle. Põhjus on ehk asjaolus, et ta tõepoolest suudab nii hästi rolli sisse elada, et mõjub tõetruult isikutena, kes on mulle pigem ebameeldivad.

Kuigi ta on võimeline mängima ka säravaid isiksusi, sobivad talle perfektselt endassetõmbunud 'mees hullumajast'-tüübid. Nende tegelaskujudega on vaatajal kaks võimalust: a) nö libiseb tegelasest üle leppides tema olemasoluga filmis; b) üritab keskenduda ning mõista tegelaskuju positsiooni filmi sündmustikus, tema olemust, käitumise võimalikke põhjuseid.
Vaadatud filmi tagline kirjeldab selliseid karaktereid kõige paremini:
The only thing worse than losing your mind... is finding it again.

Kusjuures filmid, milles teda kohtab, on saanud imdb.com kasutajatelt keskpäraselt häid hindeid (5-8). Hea tulemus võrreldes nende näitlejatega, kellel 2 filmi on hinnatud nt. hindega 8 ja ülejäänud 30 filmi pole 10-palli skaalal kaugemale kui 4 jõudnud. :)