6,5 tundi rongisõitu

Reede õhtul tuli Aivar mõttele, et miks mitte ära käia Tartus. Et kuna tänu soomlastele ja kahtlemata eestlaste endi huvile ja osavõtlikkusele on Vanasse Anatoomikuni üles pandud anatoomiliste vahakujude kollektsioon Panoptikon. Samas oleks vahelduseks näha, mis Tartus on juhtunud vms. Ja juhtus see, et olin vähem kui 5 minutiga nõus, ainsaks "tingimuseks" esitasin, et tahaks rongiga sõita. Nii ka läks.

Hommikuti on siiski meeletult raske kell 5 silmad lahti teha ja tegudele asuda (asjatundmatutele: rong väljus 6:12), aga kui õhtul vajalik ära teha, siis on täitsa, ütleme, talutav.
Lootsin juba, et saan päris esimese hommikuse trolliga Balti jaama poole sõita, kuid suutsin sellest mõnusalt maha jääda ning lõpuks valisin ikkagi takso.

Kuna rong sõidab Tartusse sama kaua kui Viljandisse polnud need 3 tundi sõitu probleemiks. Pigem oli mure, et ikka õiges peatuses maha saaksime :) Põlenud jaamahoone ning suure osa reisjate ettevalmistus mahaminekuks olid head märgid.

Jaamahoone ees reisitabelit uurides (18:08 väljuva rongiga sõitsime tagasi) veendusime, et vähemalt hetkel on Tartu raudteejaam üsna jube koht. Loodetavasti suvel läheb paremaks.

Linna poole liikudes avastasime, et tegelikult ei tunne kumbki meist eriti hästi linna. Nojah, ega seal tegelikult muud vaja teada ei olegi, et Pepleri ja Kuperjanovi tänavat mööda minnes saab raudteejaama. "Kolasime" veidi tagahoovides ning seejärel hakkasime otsima hommikukohviks mõnd õdusat paika. Esimesena tuli meelde muidugi mäkkdoonalds, aga see langes iseenesest ära. Kui meid poleks tänaval märganud Erki, oleksimegi vist sobivat kohta otsima jäänud. Meid juhatati Werner Cafesse. Mõnus.

Misedasi?

Kaubamaja. Käisime kiirelt läbi ja õue tagasi. Väike jalutuskäik Toomemäel. Panoptikon. Hiina restoran. Eesti Rahva Muuseum. Rong. Balti jaam. Kodu.

KKK

Mis on Panoptikon?

Tegemist on maailmakuulsa anatoomiliste vahakujude kollektsiooniga 19. sajandist, mille autoriteks on saksa skulptorid Rudolf Pohl ja Emil Kotschi. Nad tegid vahast mudeleid inimkeha osadest ja neid tabanud haigustest. Vahakujude loomisel olid abiks mitmed tolle aja mainekad teadlased: Robert Koch, Paul Ehrlich, Albert Neisser, Friedrich von Esmarch ja Karl Ernst von Baer.
Teise maailmasõja ajal läks kollektsioon kaduma, kuid täna kahele soome kunstnikule (Wäinö Hamari ja Esa Karttunen), kes võtsid kollektsiooni leidmise endale südameasjaks, leiti 1981. aastal pärast enam kui kümme aastat kestnud süstemaatilisi otsinguid Panoptikon ühest Kesk-Euroopas asuvast keldrist üles.
[allikana kasut. näituse kataloogi]

Kus seda näha saab?

Kuni 9. aprillini on Panoptikon Tartu Vanas Anatoomikumis (Lossi 38) kõigile vaatamiseks avatud T-P 11-19.

Mis seal näha saab?

Kokku on näitusel üleval 161 eksponaati. Toon mõned näiteks: kopsugangreen; alkohooliku magu; vasektoomia; 24 päeva vanune loode; süüfilis silmas; granaadikillu poolt purustatud põlvekeder; nurgaarsti poolt läbi viidud abort jne. Kohati on tegemist üsnagi võika vaatepildiga.