neljapäev, veebruar 28, 2008

et..

..äkki ehitaks lihtsalt võidukaare ja ei kakleks nii palju.
Kuigi ma tahaks rohkem 1920ndatel aastatel loodud projekte näha. Äkki siiski sobiksid Adamsoni jt mõttetöö ja loomingu viljad paremini kui praegune variant. Mine tea.

kolmapäev, veebruar 27, 2008

Toredad meenutused

"Üks rohkem kõneainet tekitanud ja samas ka õpetlik oli Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni mitteametlik visiit Nõukogude Eestisse 1964. aastal. Sellest visiidist on palju räägitud, kuid ka turvalisuse tagamise seisukohalt oli see ajalooline ja täis üllatusi. Presidenti saatsid suusarajal kümnevõistluse treener Fred Kudu ja Arnold Green. Neist mõnisada meetrit eespool ajasid raja lahti Eesti suusakoondise noored. Suusarajal pidid presidenti saatma relvastatud julgeolekutöötajad. President Kekkonen valis aga sellise tempo, et pärast esimest järsku laskumist olid julgeolekumehed kaotanud tasakaalu ja kukkunud pikali ning nii suusatas president Kekkonen lihtsalt kehva ettevalmistusega turvajate eest ära.
Räägitakse veel, et saunaskäigu ajal ka ise paremaid palasid maitsma ja puhkama asunud julgeolekutöötajad avastasid järsku, et saunas on üks mees rohkem. Saunas pidi olema üheksa meest. Tekkis paanika. Turvajate ülem ei uskunud seda ja otsustas infot isiklikult kontrollida. Ta läks saunas olijatele Pepsit viima, et samal ajal välja selgitada, kas seal on veel keegi, keda nimekirjas ei ole. Info vastas tõele ja peagi selgus, et president Kekkonen oli endaga sauna kutsunud kümnevõistleja Heino Lipu, keda juba pikast tööpäevast väsinud julgeolekutöötajad ei märganud."
*
"Julgestuspolitsei direktor Ivar Prits meenutab: "/.../ Olin osaline ka 1992. aastal USA asepresidendi Dan Quayle'i visiidi ettevalmistamises ning vastutasin asepresidendi proua eest. Olen võrrelnud tollaseid ja praegu koostatavaid pabereid. 1992. aastal mahtus kogu visiit minu taskumärkmiku 15 lehele. 2006. aastal oli George Bushi visiidi toimik 5 cm paksune, millele lisandusid Põhja Politseiprefektuuri ettevalmistatud materjalid.""
Rehkalt, Udo. Julgestuspolitsei valvab ja kaitseb... - Politseileht, 2008 nr. 1, lk. 38-39.

teisipäev, veebruar 26, 2008

Hilistalv

Nüüd ei oskagi pärast ülipidulikku Eesti Vabariigi aastapäeva ja meeldivaid teatrielamusi (President 1939 & Kivid sinu taskutes) midagi asjalikku elust-olust arvata. Jääb vaid igipõline küsimus - mis saab edasi?
Koolilapse jaoks on elu lihtne. Edasi tulevad tunnid, koolivaheaeg, tunnid, koolivaheaeg ehk suvi.
Tööinimene elab aga oma killukese puhkuse nimel (kas jaanuaris või juunis või novembris).

Mihkel Mutt särab aga jälle. Mõtteid enne aastapäeva.
"On aastapäeva-aasta. Miks säärane pompoossus? Inimese puhul, jah, on üheksakümmend tavaliselt viimane pidu, sest vähesed elavad sajani, kuid riigi kohta ei peaks see ju kehtima. Mida siis veel kümne aasta pärast teha? Kaks aastat jutti pühitseda?"

Ostsin isegi suure aastapäeva-raamatu. Aga 10 aasta pärast panen ehk küünla ka põlema. Siis on ju veel pidulikum tähtpäev.

Viimasel ajal lihtsalt kuidagi laisaks läinud. KGB-raamat on ainukesena sihikul.

neljapäev, veebruar 21, 2008

Ettevalmistused tulevikuks

"2007. aasta teisel poolaastal alustati Kaitseliidule uute ülesannete püstitamisega, mis ühtlasi sätestas Kaitseliidu transformatsiooni tagasi territoriaalsele struktuurile. Selle planeerimise alusdokumendiks on kaitseväe juhataja käskkiri. Sellest lähtuvalt tehti ümber ka Kaitseliidu sõjaaja üksuste loomise plaan. Põhiliseks uuenduseks oli otsus muuta senine operatiivstruktuuriüksuste ettevalmistamine kriisi- ja sõjaaja malevate üksuste komplekteerimiseks, kasutades selleks kogu malevate liikmeskonda. Iga rahuaegne Kaitseliidu malev muutub ka kriisi- ja sõjaaja malevaks, kellel on integreeritud juhtimisstruktuur, kiirreageerimise võimekus, formeerimis- ja sisekaitselised ülesanded. Kaitseliit muutub seega esmaselt reageerivaks jõuks."
Klettenberg, Kajari. Kaitseliidus on meeskonnaloomise aeg. - Kaitse Kodu!, 2008 nr. 1, lk. 6.

Igaüks teeb omad järeldused!

Pealkirjata lõputa lugu

Noorena uskusin suures naiivsuses, et vähemalt armastus on see, milles ma endale "ära teha" ei luba, st olla nõrgem pool. Elu on aga näidanud, et illusioonid on ilusad - seni kuni tuleb reaalsusega silmitsi seista. Ja tõdeda, et inimesed kasutavad oma ego selles vallas väga tihti teerullina (olen ju isegi nii teinud). Pole olemas elukestvat muinasjuttu. Isegi kui on, saab see kesta vaid väga lühikest aega.
Kas hoolimatus on osa armastusest? Aga kokkulepete murdmine? Kas see, kes armastab, ka hammustab?
Praegu on mul valus.

pühapäev, veebruar 17, 2008

..ja nii ta tulebki

Tundsin täna esimest korda, et kevad on käes. Kuigi miinuskraadid on veel lähiajal ees ootamas, on see miski, kevade salajased märguanded juba saabunud.
Õhk tundus hoopis teistsugusem. Linnud laulsid ja päike paistis soojalt. Tuul puhus küll tugevalt, aga see oli hoopis leebem kui kesktalvised iilid tavaliselt. Autojuhidki olid viisakad ning inimesed tänavatel palju soojemad kui muidu.
Kevade salajane tulek ongi kõige ilusam osa sellest tärkava looduse aastaajast.

reede, veebruar 08, 2008

Nagu lubatud..

Juhtunud on nii, et ma mitte kuidagi pole suutnud end kokku võtta, et anda ülevaadet vaadatud etendustest. Selle asemel paar linki.

A1) Estonia kodulehelt
A2) Veiko Märka kirjutab Ekspressis
A3) Eero Raun kirjutab Maalehes

B1) Ugala kodulehelt
B2) Enn Siimer kirjutab Sakalas
A on siis Estonias mängitav Pimeda toa kuningas ning B Ugalas etenduv Runar ja Kylliki.

Juhtus selline kurb lugu, et suutsin mõlema etenduse ajal magama jääda (väsinud - vähene uni). Siiski suutsin nii palju ärkvel püsida, et mõlema etenduse põhiosa ära näha.

Koolis on nagu ikka. Juba varakult jagatakse kodutööd kätte, aga semestri lõpus on kodutöid jätkuvalt (!) ülepeakaela ning nende toime tulla on peaaegu et võimatu. Sadsadsad, et Hofstedest on raske aru saada ning et Delanty tekst on nii pisikeses kirjas, et silmad hakkavad valutama ja luup tuleb kapinurgast üles otsida. Ülejäänud on enam-vähem kobedad.

Muude tähtsate asjade kommenteerimise asemel siis kommenteerin ka nüüd eurolaulu (näib olevat iga blogija uhkuseasjaks oma arvamus välja öelda).
Ausalt, mulle meeldib. Tõlgendusi otsib igaüks ise. Kui veab, siis saame serblaste, sakslaste ja soomlastega veel suuremateks sõpradeks.
Ja siis need unustamatud soengud. ;)