"Olen tubli"-päev
Alustuseks tuleb öelda, et kuni suveni oli meie majas päris aktiivne korteriühistu esimees, kes igal võimalikul hetkel (kui juhtusime trepikojas vms kokku sattuma) tuletas meelde, et meie (meie ja naaberkorteri ühine nn eesuks) on korteriühistu kõige koledam(!). Nüüd pole teda juba tükk aega tegutsemas näinud - võib-olla on neil ka suvepuhkus?!? Hinge läks aga see, et maja kõige tõsisem probleem tunduski mulle lõpuks olevat meie esiuks (eriti see, millise värvikihiga ta on).
Kuna vahepeal olen jõudumööda (loe: tasa-tasapisi) oma kodu korda seadnud, siis nüüd tekkis mõte, et lööks kahte kärbest ühe hoobiga: 1) korteriühistu esimehele uus teema, mille kallal nokkida; 2) esiuks üle värvida. Mõeldud-tehtud.
Mõeldud tegelikult juba suve algusest alates. Esimese puhkuse ajal tegin plaane ja veel plaane ja muretsesin lõpuks sobiva värvi ka. Tegudeni läks veel natuke - kuni viimase puhkuseosa päris viimase päevani, mil pesin ukse puhtaks, ladusin ajalehed põrandale ning hakkasin pintseldama-rullima.
Ilus (väidetavalt) helehall uks. Ainult uksepiidalt on natuke värvi kadunud, sest uks tuli kinni panna. :)
Uuesti võõpan ehk esimesel võimalusel (tõenäoliselt nädalavahetusel).
Pärast värvimist vaatasin, et esikus on meil kolepalju vaipu (4 tk). Kohe liiga palju. Ja mina pole neist sinna ühtegi pannud. Käisime siis kaasaga poes ning muretsesime korraliku uksemati. Vaibad viskasime välja.
Järgmiseks hommikuks oli ka naabrite ukse ette matt ilmunud. WIN! (Neile muidugi sunnitud olukord.)
Aga ausalt - inimese tunne on juba! :)
Kuna vahepeal olen jõudumööda (loe: tasa-tasapisi) oma kodu korda seadnud, siis nüüd tekkis mõte, et lööks kahte kärbest ühe hoobiga: 1) korteriühistu esimehele uus teema, mille kallal nokkida; 2) esiuks üle värvida. Mõeldud-tehtud.
Mõeldud tegelikult juba suve algusest alates. Esimese puhkuse ajal tegin plaane ja veel plaane ja muretsesin lõpuks sobiva värvi ka. Tegudeni läks veel natuke - kuni viimase puhkuseosa päris viimase päevani, mil pesin ukse puhtaks, ladusin ajalehed põrandale ning hakkasin pintseldama-rullima.
Ilus (väidetavalt) helehall uks. Ainult uksepiidalt on natuke värvi kadunud, sest uks tuli kinni panna. :)
Uuesti võõpan ehk esimesel võimalusel (tõenäoliselt nädalavahetusel).
Pärast värvimist vaatasin, et esikus on meil kolepalju vaipu (4 tk). Kohe liiga palju. Ja mina pole neist sinna ühtegi pannud. Käisime siis kaasaga poes ning muretsesime korraliku uksemati. Vaibad viskasime välja.
Järgmiseks hommikuks oli ka naabrite ukse ette matt ilmunud. WIN! (Neile muidugi sunnitud olukord.)
Aga ausalt - inimese tunne on juba! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar