1947 Albert Camus La Peste

"Meie kaaskodanikud töötavad usinalt, aga ikka ainult rikastumise sihiga. Nende eriliseks huviobjektiks on kaubandus ja nende peamiseks tegevusalaks, nagu nad ütlevad, on äri. Muidugi oskavad nad hinnata ka lihtsaid rõõme, neile meeldib naisi armastada, kinos käia ja meres supelda. Aga need lõbud jätavad nad väga mõistlikult laupäevaõhtuks ja pühapäevaks, teistel nädalapäevadel aga püüavad võimalikult palju raha teenida."

*

""Küsimus: kuidas teha nii, et aeg kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mil viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa ees piletisabas ja jätta siis etendusele minemata, ja nii edasi ja nii edasi...""

*

"Kui puhkeb sõda, siis ütlevad inimesed: "See ei saa kaua kesta, see on liiga ogar." Ja sõda kahtlemata ongi ogar. Aga sellegipoolest kestab ta edasi. Ogarus on alati agressiivne. Ja inimesed märkaksid seda, kui nad aina iseenda peale ei mõtleks."

*

"Aga kuna inimese surmal on kaalu ainult siis, kui me oleme seda oma silmaga näinud, ei paku ajalukku hajutatud sada miljonit laipa kujutlusvõimele rohkem ainet kui suitsuvine."

Need on katkendid mu uuest imetlusobjektist. Albert Camus "Katk".
Ma pole kaua-kaua lugenud midagi nii: tõsist, sooja, haaravat, mitmekülgset, mitmetasandilist.

Kuigi eelnevalt olin läbi lugenud gümnaasiumi kohustuslikus lugemisvaras oleva sama autori raamatu "Võõras" (milles pettusin täielikult), on "Katk" hoopis midagi enamat. See on tõestus autori andekusest.

Siiski jäin pärast raamatu läbilugemist kinni mõttesse, et enamasti jagunevad kirjanikud siiski kolmeks: keskpärased, head ja väga head. Keskpärased on keskpärased, kirjutavad rohkem moepärast (a la kuulsused oma elust); heade autorite teoste nimistusse kuulub 1 väga hea teos ning hulk keskpäraseid, mis on kas soojenduseks parimale või vaikseks järelhüüdeks sellele ainsale; väga head autorid on suutnud aga kirjutada mõned head kirjutised, mis jätavad lugejasse sügava mulje ning mõned keskpärased teosed, mida teavad enamasti vaid kirjandusteadlased.
Camus on minu jaoks hetkel kuskil hea ja väga hea vahepeal, kuigi kaldun arvama, et ta on siiski pigem hea.

PS! Mina lugesin 2006. aastal trükitud versiooni, milles oli häbiväärselt palju trükivigu. Loodetavasti on varasemad variandid selles osas paremad.