1-2-3-4

Esiteks:

Ma olen jätkuvalt vaimustunud ja armunud. Imetlus. Vapustus. Kui ta ilmus ekraanile, olin ma esimesest sekundist lummatud, sest midagi nii ilusat pole mu silmad juba kaua näinud.
Pühapäeval käisime vaatamas filmi Hannibal Rising. Ning see jättis just Gaspard Ulliel'i tõttu kustumatu mulje. Milline kirg! Milline meisterlikkus! Ma loodan siiralt, et tegemist on väga andeka näitlejaga ning tema sära ei jää ainult ühte filmi. Sest kui tegemist on andega, ei tohi seda ometi ju raisata/mitte kasutada.
Tal on muidugi boonusena ka minu arvates ideaalsed näojooned. Ning kui vaadata pilte, siis meeldib talle juustega mängida. Sellised teisejärgulised seigad, mis siiski tähelepanu haaravad.

Filmi kohta ma ei oska midagi öelda. Või siis.. See tekitas väga seinast-seina tundeid. Mulle meeldis filmi naturalistlik alatoon ning isegi see, et filmi alguses oli täheldatav 'slaavi kvaliteet' (ma ei oska seda seletada, aga lihtsalt võrrelge tavapäraseid nt Venemaal tehtud filme läänemaailma omadega ning märgatavad peaksid olema pildikeele ja -kvaliteedi erinevused). Mulle meeldis püüdlik operaatoritöö. Mulle meeldisid need jubedused, mida näidati. Aga mulle ei meeldinud see, et film "logises". Miski lihtsalt ei olnud paigas.
Hiljem rääkis Marit mulle ka sellest, mis raamatus oli. Tuleb tõdeda, et 'muudetud kohad' eristuvad ülejäänutest hästi ning see arvatavasti lööbki filmi ühtsuse ja loogika veidi uppi.

Lisaks veel minu kiiks, et mulle meeldib Hannibal Lecter tegelikult aseksuaalse inimesena/koletisena rohkem kui see variant, kuidas teda tegelikult kujutatud on. Lihtsalt - armusuhted ja seks röövivad tema olemusest päris märgatava tüki. Ja siis ei ole ta enam nii põnev. Sest siis on ta inimlik, inimene nagu iga teine. Ja siis ta võib juba olla ükskõik kes - kas või Harrison Green.

Teiseks:

Jätkuvalt on riiuli peal The Omen Trilogy. Seda tahaks näha. Ning samuti tekkis ootamatu huvi Martin Scorsese filmide vastu. Neid tahaks näha.. kas või 25% koguhulgast. Ühel õhtul või mitmel õhtul. Keegi tore inimene võiks kuskil.. filmid sebida. Mina võin pakkuda kohta või jooke või sööki vms.

Kolmandaks:

Olen ajutiselt tagasi pöördunud ilukirjanduse juurde. Ette jäi raamat "Mees, kes teadis ussisõnu". Autoriks Andrus Kivirähk. Lugemine sujub. Aegamisi. Sest mida peatükk edasi, seda enam ma naudin seda, mida Kivirähk mulle kui lugejale ette söödab.

Neljandaks:

Ma ootan ilusat sooja kevadet.