Kas sina oled juba oma hääle andnud?

Esimest korda nägin Bobik&Co blogis. Hiljem PilleRiini omas. Sõnum on võrratu! :)

Kaante vahele peidetud tekst...

Kommentaar "Kommunistliku partei manifesti" algusele [K. Marx & F. Engels, 1848]:

"Suruda kõik suured ajaloolised sündmused ja protsessid ristisõdadest kuni reformatsioonini ja Saja-aastasest sõjast kuni aurumasina leiutamiseni klassivõitluse raamidesse - see on sama mõttetu kui käsitleda kogu ühiskonna ajalugu meeste ja naiste vahelise antagonismi võtmes. Teiste sõnadega: nii rohmakas üldistus mitte ei seleta ajalugu, vaid vägistab seda.
Paraku müüs sedasorti ühekülgsus hästi 19. sajandi keskpaigas ja müüb tänapäevalgi. Niipea, kui keegi võtab sisse prohvetipoosi ja alustab oma jutlust sõnadega "kõik tuleb ju tegelikult..." või "kõik taandub ju...", nii leiab ta rohkelt andunud kuulajaid ja uskujaid. Piisas vaid Freudil kuulutada, et "kõik tuleb sugutungist", kui tema õpetus vallutas maailma. Tõsi, täielik mõttetus (stiilis "kõik me oleme pannkoogid") võlub ehk vaid teadlikke absurdisõpru, kuid kui öelda, et "kõik on müüdav", "kõik on illusioon" või "kogu maailm on räpane", siis peetakse seda tingimata sügavmõtteliseks. Oma alateadlikus lootuses, et ühiskonna valem on sama lihtne kui universumi valem E=mc², on inimkond valmis uskuma peaaegu suvalist mõttetust, kui see vaid kõlab efektselt."

Vahtre, Lauri. Absurdi impeerium. Tallinn: 2007, lk. 23.

Väga värskendav lugemine. Ja mis peamine, kodumaine. Et kui ühele poole saan, siis annan ka oma põhjalikuma hinnangu, kuid esialgu tundub raamat olevat väga sümpaatne.

Bussid

Ma lausa vihkan bussisõitu.

1. Bussijaamas on väga väikesel maa-alal väga palju väga eriilmelist rahvast. Tunnen end ebamugavalt.
2. Bussi peale pääseb ainult ühest uksest.
3. Bussis pole eriti ruumi liigutamiseks, sh ka üleriiete seljast võtmiseks või selga panemiseks.
4. Maanteed on ohtlikud.
5. Istmete vahed on kitsad.
6. Alati nügib keegi selja taga + aevastab, köhib, mälub jne.
7. Kilukarbitunne (st mul on kitsas, kõrvalistujal on kitsas, kõigil on kitsas)
8. Pimedal ajal ei saa bussis lugeda.
9. Magada on ebamugav.
10. Bussis ei ole piisavalt õhku.

Rong on ikka võrrratu.

Aga samas ootab mind sügisel ees pikk bussisõit.. nii et paratamatult pean end juba harjutama mõttega, et äkki ei olegi see NII hull.

Mõte

Valimiskampaaniate käigus võiks mõni erakond tulla lagedale sellise toreda ettevõtmisega nagu Ohutult Edasi. Ja mitte selles mõttes, et tõstetaks jälle kellegi palka või arendataks suhteid naaberriikidega, vaid pigem löödaks kord majja Eestimaa teedel.
Ma ootan juba pikemat aega seda päeva, mil uudistes taas kord poleks mõnd lugu sellest, kuidas x-y maanteel toimus raske (tõsine) liiklusõnnetus, milles sai surma z ja vigastada n inimest.

Siinkohal ei hakka viiteid erinevatele artiklitele tooma, aga suvalisel ajahetkel võib vaadata uudisteedastajaid Postimees, Delfi, Eesti Päevaleht jne.

Idi Amin

Pühapäeva õhtul seadsin sammud CCCP poole, et ära näha Kevin Macdonaldi lavastatud film The Last King of Scotland.

Filmi sisust võite lugeda lingi alt. Kuid kommenteeriksin paari mõttega nähtut.
Tegemist ei ole klassikalises mõttes väga hea filmiga - eriefekte vähe, verd ei lenda (aga on näha) jms. Samas on esitatud kõik tavapärased kinofilmides esinevad 'asjad' - seks, vägivald, võim, naiivsus, karm reaalsus, pisarad jne. Selles osas siis tavapärane.
Forest Whitaker on hakkama saanud väga jõulise osatäitmisega ning kui pärast filmi nägemist ei ole vaataja temast lummatud, jääb üle küsimus, et kas filmi üldse nähtigi. Kuigi samamoodi tugevat (tugevamat) rollitäitmist oleks oodanud ka James McAvoy'lt.
Film on sisu poolest väga pealiskaudne. Alles lõpus saab aimu sellest, MILLINE Idi Amin tegelikult oli. Samas on väga hästi edasi antud noore valgenahalise mannavahuline nägemus riigist ja selle juhist. Kui elu on pidu, siis ju ei märkagi muud ;)

Veidi siis Aminist ka:
Idi Amin Dada Oumee sündis arvatavasti 1925. aastal. Tema varasemast elukäigust on vähe teada, kuid ühel hetkel astus ta lihtsõdurina Briti koloniaalarmee kuninglikku Aafrika -rügementi ning alustas sõjaväelist karjääri. Teda on kirjeldatud kui peaaegu kirjaoskamatut, nürimeelset ja ülbet tüüpi. Sõjaväelise riigipöörde (kukutades oma eelkäija Milton Obote) käigus asus ta Ugandat juhtima.
Ta oli Uganda eluaegne(!) president 1971-1979 ametinimetusega Kõikide Maapealsete Loomade ja Merekalade Valitseja ja Briti Impeeriumi Alistaja Aafrikas üldse ja Ugandas eriti (selle pani ta endale loomulikult ise). Mees fetisheeris Shoti sümboleid. Tal oli neli naist ning oletuste kohaselt 43 last.
Talle meeldis purustada vastaste genitaale palja käega, samuti andis ta nõude raiuda maha nii mõnegi poliitilise vastase (kes olid valgesse riietatud) pea televisiooni otsesaates (sel ajal olid kasutusele tulnud värvitelerid).
Pole kahtlust, et tegemist oli ohtliku vaimuhaigega.
Ta suri eksiilis 15. augustil 2003. aastal.

Põgus seik ka:
"Idi Amin alustas tagakiusamiskampaaniat võitlevate hõimude vastu, tehes massimõrvade sooritamise kohuseks oma erapolitseile, kellele ta oli pannud täiesti ebaadekvaatse nime: Riiklik Teadusuuringute Büroo. Büroo korraldas ohvritele haaranguid ja tappis neid hulgi, misjärel teatas tapetute perekondadele, et surnukeha võib kätte saada 150 naelsterlingi eest. See kampaania tõi sisse tohutul hulgal raha, kuni ümberkaudsed elanikud hakkasid kurtma lakkamatu kuulipildujatärina üle, mis kostis büroo peakorteri territooriumilt. Et kõva lärmi mahendada, ässitas Amin oma vange ise üksteist 16 naela raskuste sepavasaratega surnuks peksma. Tema meelispaigaks ohvrite hävitamisel aga oli krokodillidest kubisev Victoria järv. Kui siis pealinnas Kampalas elektrivalgus kustus, teadsid sealsed elanikud kohe, et Oweni joa tamm on jälle kord inimjäänustest ummistunud."

Lõpetuseks:
Filmi lõpp on niivõrd õnnelik, et noor shotlasest arst pääseb vigastatuna riigist põgenema ning mõne aja pärast Amin ka kukutatakse. Nagu enamikes filmides (ja päriselus) ikka.
Kui sa ei viitsi/ei taha/ei julge sisult raskepärast, ajaloolist ja veidi karmi filmi vaadata, siis võta parem ette uus eestlaste mängufilm Jan Uuspõld läheb Tartusse.
Kui aga soovid näha, siis soovitan soojalt.

PS! Andmed Idi Amini kohta pärinevad Karl Shaw raamatust "Võimuhullus!" ning veidi on andmeid uuritud ka wikipediast.
PS2! Lõpp ei ole selle filmi tähtsaim osa. Kui dokumentaalkaadrid välja arvata.
PS3! Intervjuu romaani autoriga ka.

Ei ole mina, aga tehke ise parem! :)

Avatar Maker

RR, 13.02

Istun viienda korruse lugemissaalis ja võitlen unega, mis ründab siis kui pikemalt peatun raamatu Knowledge Management: Social, Cultural and Theoretical Perspectives tutvustuse tõlkimisel.
Täna on lugejad üllatavalt palju ning suur osa neist töötab nii arvuti kui raamatutega. Mul on hea meel, sest inimesed õpivad, saavad targemaks ja muutuvad ehk seeläbi veel paremaks.
Kuid jah, täna võitlen ma unega. Keskendumisvõime on null ning juhe hästi-hästi pikk. Lubasin endale (vaikimisi), et pärast tööd lähen koju ning tõmbun oma voodisse kerra ning magan hea une, pärast seda peaks ju parem hakkama.
Esialgne vaimustus kohvist on taandumas ning nüüd eelistan pigem teed (meega, sidruniviil ei teeks ka paha), äärmisel juhul on kakao aktsepteeritav (aga mul pole kodus kakaopulbrit).

Laupäeval pean raamatukokku tagastama Dali "Geeniuse päeviku", aga ma pole seda veel rohkem kui 30 lehekülge lugenud. Tundub olevat hea raamat, aga pole aega, et lugeda. Või siis - aega on, aga mina olen viitsimatu.

Hea on see. et tööpäeva lõpuni on jäänud vähem kui kolm tundi. Ning varsti on needki möödas.

Pean uuesti õppima kirjutama. Kasvõi oma väikeste värvilaikudega päevadest või sellest, kuidas tundsin suurt samastumist ühe peategelasega Gert Helbemäe raamatust.
Ma pole juba 4 aastat ühtki esseed kirjutanud. Kaua võib :d

Unine hommik

Tänane päev algas meeldivalt - äratus keset kõige magusamat und. Ärkamine ise kujunes veidi vaevalisemaks protsessiks, kuna veendusin, et jääknähud pole veel kadunud ning sellest on tekkinud kerge unesegune iiveldus. Just selline, et pole täpselt teada, kas tegemist on pohmelli või lihtsalt magamatusega.
Loobusin enese lollitamisest lubadusega mitte kunagi enam juua. Niikuinii ei pea kinni :d

Nüüd töö juurde jõudes on juba parem. Kohvi aitab. Peaaegu alati. Nagu ka aspiriin.

Täna seisab ees raamatututvustuse alustamine. Tegemist on teadmusjuhtimise valdkonda kuuluva teosega. Kui läbi närin, premeerin end rummikoogiga :)

PS! Mulle meeldivad vanemad filmid. Seepärast et nad räägivad loo algusest lõpuni, mitte ei mängi ette kummalisi keerdkäike, mis peaks teoorias halle ajurakke liigutama (vt. Memento jms). Väljakujunenud soorollid on ka ägedad.

...

Lõpetasin täna raamatu pealkirjaga Giljotiin lugemise.
Tahaksin küll Sinuga jagada mõnda katkendit sellest raamatust, kuid arvatavasti oleks loetav siinkohal liiga võigas. Või siis painajaid tekitav.
Nii olen sunnitud hoopis jagama üht pildimaterjali ja idee poolest huvitavat veebilehekülge, millele sattusin, kui uurisin Google'i kaudu giljotiini tööpõhimõtet.

Vaata ise ka!

Riigieelarve 2007

Maksumaksja 2007. aasta 1. number (lk. 10-15)

Taavi Veskimägi:
Selle eelarve ainus põhjapanev otsus on taasriigistada Eesti Raudtee. Selleks kulub kokku 2,5 miljardit krooni ja selle raha kulutas valitsus koalitsioonisaadikute heakskiidul esitamata ühtki visiooni, mis sellest ettevõttest edasi saab. 500-600 miljonit krooni sellest kulus Savisaare poolt initsieeritud kohtuvaidluste lõpetamise eest valuraha maksmiseks. Tänaseks on koalitsioonipoliitikud juba nõukogus kohad sisse võtnu ja asuvad parteiliste suuniste alusel korraldama reisjate ja kaupade vedu raudteel.

Lisaks kirjutab Veskimägi veel sellest, kuidas avaliku sektori personalikulude tõus ajab suluseisu erasektori töötasud, mis kokkuvõttes võib viia selleni, et väheneb maksutulu ning koos sellega ka ressursid, mida ühiskonnale tagasi jagada.

Eiki Nestor:
Riigieelarve kannatab samuti pikaajaliste investeeringute puudumise all. Mõtlen siin eelkõige neid probleeme, mis on seotud ühiskonna vananemisega seotud kuludega, mida tuleb ükskõik millisel valitsusel tulevikus teha.
[...]
Ka pühakiri ehk koalitsioonilepingjäi täitmata. Küllap saadi isegi aru, et sinna kirja pandu ei ole realistlik idee, vaid populistlik sõnakõlks, mis tegelikke lahendusi ei too.

Nestor keskendubki põhiliselt pensionisüsteemile ning tervishoiule. Mõlemal juhul on õhus küsimus, et kust saada vajalik raha nii defitsiidi kui alarahastatuse katteks. Raha justkui oleks, aga seegi ebaotstarbekalt jaotatud.

Harri Õunapuu:
Maksumaksja huvidest lähtuvalt peab valitsus tagama tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu. See omakorda viib meid elatustasemelt Euroopa rikkamate riikide hulka. Reformierakond on eelarve- ja maksupoliitikas olnud stabiilne ja järjekindel. Eelarve peab olema tasakaalus, tänavu isegi ülejäägiga, maksupoliitika peab olema stabiilne ja muutused eelnevalt pikalt ette teada.

Õunapuu kirjutab sellest, kui palju on sel aastal ühe või teise valdkonna eelarved suurenenud.

Majandusminister Aivar Sõerd räägib riigieelarvest üldisemal ning peatub pikemalt 2006. ja 2007. aasta eelarve võrdlusel.

Ehk siis nagu ikka - koalitsioon kiidab end ja esitab mõned illustreerivad numbrid ning opositsioon kritiseerib tegemata jäetud töö pärast.

Nädala pärast võib e-maksuametis tulu hakata deklareerima. :)

HappyHappyHappy

Täna sain siis väga mittepidulikult ning väga igavalt kätte diplomi. Ühtlasi tõestab see siis, et nüüd on bakakraad käes ja edaspidi võin ankeetküsitlustel jms ühe risti teise kasti tõmmata.
Still I'm happy.